REKT ehk ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia

Ratsionaal-emotiivse käitumisteraapia (REKT) loojaks oli Albert Ellis (1913 – 2007), mis oli ühtlasi üks esimestest KKT (kognitiiv-käitumuslik teraapia) vormidest. Ellis sai inspiratsiooni Kreeka filosoofilt Epictetuselt, kes väitis ca 2000 a tagasi järgmist: „Inimesed ei ole häiritud sündmustest endist, vaid sellest, kuidas nad neid sündmusi tajuvad ja interpreteerivad“. Ellise enda nägemus oli pisut teistsugune. Nimelt leidis Ellis, et: „Inimesed on häiritud nendest olukordadest, kuhu nad satuvad ning oma tunnetest, nägemusest ja tegudest“. See väide on ühtlasi üks ratsionaal-emotiivse käitumisteraapia aksioomidest.

Teraapia käigus omandavad kliendid uusi võtteid oma irratsionaalsete uskumuste muutmiseks. Irratsionaalsed uskumused jagunevad väga laialt võetuna kolmeks:

  1. Ma pean hästi toime tulema oma tegemistes ning võitma teiste usaldusväärsuse ja heakskiidu, vastasel juhul ei ole ma piisavalt hea
  2. Teised peavad minuga arvestama, olema minu vastu ausad, olema lahked ja käituma täpselt nii nagu mina tahan, et nad minuga käituks. Kui nad minu eelduste kohaselt ei käitu, pole nemad piisavalt head ning seega väärivad karistust.
  3. Ma pean saama mida ma tahan, siis kui ma seda tahan. Ma ei tohi saada seda mida ma ei taha. Kui ma ei saa oma tahtmist valdavad mind ebameeldivad emotsioonid ja tunded ning ma ei suuda seda taluda.

 

REKTis kasutatakse A-B-C ehk S-U-E mudelit, kus:

A on aktiveeriv Sündmus (activating event)

B on Uskumus (belief)

C on Emotsionaalne tagajärg (emotional consequence)


Näide: Kui inimene tunneb peale lahutust depressiivseid emotsioone siis REKT teooria kohaselt ei ole sündmus (lahutus) iseenesest pahameele põhjustaja vaid pigem isiku irratsionaalsed uskumused (ma ei saanud hakkama, olen lootusetu) põhjustavad depressiivseid kognitsioone ja depressiivsed mõtted põhjustavad depressiivseid emotsioone. (Vaata ka mu blogi)

Seega, REKTi teooria väidab, et inimeste emotsionaalsed reaktsioonid on suuresti indiviidi enda mõjutada. Muutes oma irratsionaalseid uskumusi, muutuvad ka emotsioonid ning käitumine. Irratsionaalsete uskumuste üheks aluseks on enesekohased negatiivsed mõttemustrid nagu „ma ei kõlba millekski“ ja „mina olen kõiges süüdi“. Ellis lisab, et REKTi kaks põhilist eesmärki on aidata kliendil saavutada tingimusteta eneseaktsepteerimine ning tingimusteta teiste inimeste aktsepteerimine. Ehk, kui inimene on võimeline aktsepteerima ennast sellisena nagu ta on siis on ta ka suurema tõenäosusega võimeline tingimusteta aktsepteerima teisi, kes teda ümbritsevad.

Terapeutilise ravi osana lisandub REKTi ABC mudelile veel D (dispute ehk ümberlükkamine/vaidlus), mille tulemuseks on E (effect, efekt/tulemus). Teraapia ümberlükkamise faasis kasutatakse kognitiivseid, käitumuslikke kui ka emotsioone muutvaid tehnikaid. Terapeut ja klient lähenevad probleemile teaduslikult, ehk koos otsitakse tõendeid olemasolevate uskumuse paikapidavuse suhtes.